#teinepäev
Järgmine hommik algas efektiivse hambapesuga ja magusa
pudruga, mille loputasime alla järjekordselt marjateega. Kõhud täis, pakkisime
asjad kokku ning kahjuks pidime järve juurest lahkuma ning jälle kõndima
hakkama.
#cammo |
Nüüd olid kotid kergemad – vesi ja söök olid kotist kadunud.
Esimesed kilomeetrid läksid taas lihtsalt. Jõudsime vaateplatvormini, kust
avanes kaunis ja imeline vaade meie Eestimaale. Seejärel liikusime rappa ning
turnisime amortiseerunud laudteel. Võttis südame alt õõnsaks küll, kui järsku
maa alt kaduma läks.
#vaade #ilus |
Õnnelikult kuivale maale jõudnud, suundusime Valgejärve
äärde, mille vesi oli nii läbipaistev ja värskendav nagu Sprite. Tundsime end
nii hästi ja õndsalt, see järv oli nagu Jumalate tehtud.
Kahjuks pidime sealt lahkuma, oleks tahtnud veel pikemalt
nautida, aga aeg pressis peale. Järgmised kilomeetrid olid kõige raskemad. Tänu
lõbusale sõnamängule lendas aeg nagu L – leevike ning viimaks jõudsime
allikateni. Seal olid imelised istekohad, kust püsti tõusta ei tahtnud, kui
vaid sääsed nii palju poleks meid närinud.
Kui igiliikur jällegi tööle hakkas, suundusime
Põrguväravatesse, kus nägime mitmeid huvitavaid olendeid nii maa pealt kui ka
alt. Seejärel jooksime läbi meteoriidikraatrist, mis Neeme väitel pidi head
õnne tooma.
#lõbuskurat |
Ja algas VIIMANE KILOMEETER!!!! Tatsusime ja kõmpisime,
sammusime ja kooserdasime, patseerisime ja tuiasime ning lõpuks paistis
Ilumetsa rongijaam! Oh seda õnne ja rõõmu!
Jäime rongi ootama ning täiendasime veel oma energiavarusid
kuivatatud banaanidega. Lõpuks paistis rong ja uskumatu, aga pidime lahkuma.
Tagasi reaalsusesse, tsivilisatsiooni, kus on Selverid, autod, koerad-kassid,
internet ning puuduvad parmud ja sääsed.
#puhkus |
#rongiastumas |
#kodu |
Nüüd tagasi vaadates on ülimalt hea meel, et kõik 32 kilomeetrit läbitud on. See tee oli täis elamusi, emotsioone, endaületamist ja selvefotosid. Oleme unustamatu kogemuse võrra rikkamad ning kes teab – ehk nakatas matkapisik ka meid?
No comments:
Post a Comment